Abiks Õhk-Vesi soojuspumba kasutajale

 

 

 

 

Coolhouse OÜ pakub õhk-vesi soojuspumpade uudseid lahendusi.

Meie poolt pakutavad õhk-vesi soojuspumbad kasutavad invertertehnoloogiat ja on elektroonilise paisventiiliga.

Pakume GP,ES Energy Save ja Amitime õhk-vesi soojuspumpade mudeleid .

Coolhouse poolt pakutavate õhk-vesi soojuspumpade valik võimaldab kliendile valida optimaalse küttelahenduse.

Pakume maja küttesüsteemi ka Energy Save akupaake ja puhvermahuteid.

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBA KASUTAMISEST

Milleks on vaja õhk-vesi soojuspumpa ?

  • Õhk-vesi soojuspump aitab säästa küttekulusid.

  • Kütta saab maja kui tervikut, seega on soojuspumbast saadav energia kokkuhoid suurem kui lokaalse (ühe siseosaga) õhk-õhk soojuspumbaga.

Millal valida just õhk-vesi soojuspump ?

  • Majal on juba olemas veega küttesüsteem.

  • Puudub võimalus maasoojuspumba paigaldamiseks st puudub vaba maapind kollektori paigaldamiseks või on haljastus juba rajatud ja ei soovi seda rikkuda.

  • Seadme valikul eelistatakse lühemat tasuvusaega ja väiksemat investeeringut.

Põhilised Ühendusskeemid

Soojuspump on ühendatud akupaagiga.

Soojuspump on ühendatud ilma akupaagita.

Ühendusskeemi valik sõltub sellest kas majas on juba kunagi varem ehitatud küttesüsteem. Lihtsamad Amitime ja ES soojuspumbad on mõeldud just olemasoleva küttesüsteemi täiendamiseks.Uuemad mudelid on keerukamad ja sisaldavad täiendavaid funktsioone nagu välisõhu järgi küttevee temperatuuri reguleerimine, 3-tee ventiiliga ümberlülitus tarbevee kütmisele, TOUCH display.

Puhverpaak-tagab soojuspumba välisosa sulatamiseks vajaliku soojusenergia.

Akupaak-veemahuti kütteveega, mis tagab katla (päikesekütte,soojuspumba) soojuse akumuleerumise.

Tarbevee mahuti- Amitime ja ES soojuspumpade tarbevee mahuti on täidetud kütteveega. Mahutit läbib tarbevee siug pikkusega 30..40 m .

Kõik pakutavad paagid koos siugudega on valmistatud roostevabast terasest.

Erijuhul on võimalik paigaldada soojuspump ka ilma mahutita kuid siis peab olema ikkagi tagatud soojuse akumuleerumine et sulatada soojuspumba välisosa. Nt kõik maja põrandakütted on betoonpõrandaga ning kontuuride arv on piisav tagamaks soojuspumpa läbivat veeringlust tasemel 1..1,5 m3 tunnis.

Õhk-vesi soojuspumba kasutegur ( COP )

COP iseloomustab soojuspumba poolt toodetava soojusenergia koguse suhet soojuspumba poolt tarbitud elektrienergia kogusega.

Õhk-õhk tüüpi soojuspumpade puhul on levinud soojuspumpade omavaheline võrdlemine 7 C välisõhul vastavalt eurostandardile EN 14511.

Eesti kliimas on aga talvel valdavalt 0ºC lähedased temperatuurid ja seega ei annaks ka praktilistel kaalutlustel kütteseadme iseloomustamine ainult 7ºC juures piisavat infot soojuspumba võimsusest 0ºC juures või ka madalamatel välisõhu temperatuuridel.

Õhk-vesi soojuspumba poolt toodetav soojushulk ja soojuspumba kasutegur (COP) sõltuvad olulises ulatuses nii välisõhu temperatuurist kui ka küttevee temperatuurist .

“Müüa õhk-vesi soojuspump , mille COP on 4,86 ja see soojuspump töötab ka –25º C välisõhul”.

Kes küll ei unistaks sellisest seadmest ja ka ligi 5 kordne kokkuhoid küttekuludes on juba ette ära lubatud (mitte segi ajada sõnaga garanteeritud).

Tegelikult on selline pakkumine eksitav sest soojuspumba tootlikkus on antud välisõhu

7º C juures ja –25º C see soojuspump küll töötab kuid sooja saab sealt sama palju kui seade ise elektrit kulutab.

Õhk-vesi soojuspumba tööpunkti valik .

Valik vastavalt välisõhu temperatuurile.

See on koht , kus tarbija saab ise otsustada kui võimsat soojuspumpa vaja on.

Lähtepunktiks on see et on olemas soojuspumba tootlikkuse andmed vastavalt välisõhu temperatuurile. Edasi tuleks otsustada, milline on välisõhu temperatuur kui rakendub varuküte (tenn, katel).

Meie kliimas on talvel valdavalt 0ºC lähedased välisõhu temperatuurid.

Hinnalt soodsamad lahendused on 2º C või ka -7º C st. optimaalne oleks valida nii et õhk-vesi soojuspumba max. võimsus rakenduks talvel võimalikult pika aja jooksul.

Selline lahendus annab võimalikult efektiivse investeeringu kuid eeldab ka korraliku varukütte olemasolu.

Teiseks võimaluseks on projekteerida soojuspump tööks madalatel välisõhu temperatuuridel , millega kaasneb suurem ja võimsam soojuspump kuid tänu sellele ka parem COP välisõhu soojematel temperatuuridel.

Kolmas võimalus on hankida koos õhk-vesi soojuspumbaga akupaak mis sisaldab ka varukütte võimaluse.

Valik vastavalt küttevee temperatuurile.

Mida madalam on küttevee temperatuur , seda parem on soojuspumba COP.

Selleks et soojuspump normaalselt töötaks peaks soojuspumba soojusvahetist väljuva küttevee t olema vähemalt 30º C, soovitavalt 30-45ºC.

Seega on õhk-vesi soojuspump eriti sobiv majadele , millel on põrandaküte või on suure ülekandepinnaga radiaatorid (ka radiaatorid on projekteeritud madalamate temperatuuridega küttesüsteemile). Sageli saab kasutada ka juba varem paigaldatud küttesüsteeme, mida on kasutatud õliküttel jne..

  1. soojustootlikkus ja COP väheneb vastavalt välisõhu temperatuuri alanemisele

  2. soojustootlikkus ja COP väheneb küttevee temperatuuri tõustes.

Õhk-vesi soojuspump maja kütmiseks madalatel välisõhu temperatuuridel

Õhk-vesi soojuspumba kasutusjuhendis on näidatud soojuspumba tööks lubatav madalaim välisõhu temperatuur.

Sageli on see –20º C või ka –25º C . Temperatuuri alanemisel rakendub soojuspumba kaitselülitus ja soojuspump seiskub.

Seega peab elamu kütmiseks olema ka varuvõimalus elektrikütte, vedelkütuse või mõne teise kütuse kasutamisega.

Kaitselülitus liialt madala välisõhu temperatuuri korral ei ole otseselt seadme puuduseks kuna niivõrd madalatel temperatuuridel on soojuspumba COP ehk kasutegur madalam.

Kui soe peaks olema küttevesi ?

Parem on kui väljuva küttevee temperatuur on vahemikus +30 C kuni +45 C st sellisel juhul on soojuspumba kasutegur kõige suurem. Mida kõrgem on soojusvahetist väljuva vee temperatuur, seda madalam on COP, seega ei saa edukalt töötava süsteemi eesmärgiks olla kuidagi samaaegselt maksimaalselt kõrge COP ja maksimaalselt kõrge väljundvee temperatuur (nt +65 C). Hoides aastaringselt mittevajalikult kõrget temperatuuri on võimalik kaotada oluline hulk raha.

Seega sobib õhk-vesi soojuspump paremini madalatemperatuurilistele küttesüsteemidele.

Kas on võimalik soendada aastaringselt tarbevett ?

Õhk-vesi soojuspumpa saab kasutada aastaringselt tarbevee soojendamiseks. Suveperioodil on COP väga hea ja võib saavutada nt 5 kordse tarbitava energia kokkuhoiu .

Juba täna on võimalik saavutada olulist kokkuhoidu küttekuludes.

Vähenda oma püsikulusid !